"Hiljuti ütles üks 25.aastane mees, et loobub suure raha tagaajamisest. Sest suur raha tähendab 16-tunniseid tööpäevi ja seda, et muud enam ei jäägi. Mingil nädalalõpul võetakse naine, mingil aastal sünnib laps, vahepeal löövad töömehed maja üles... kõike on piisavalt. Peale aja ja armastuse.. 25.sünnipäeval naerdakse saamatute sõprade üle, 35.sünnipäeval lahkuläinud koolikaaslaste üle ja 40.aast

aselt ei naerda enam üldse. Siis mõeldakse, et mida kuradit ma küll olen valesti teinud. Naine ei hooli enam, lapsed ei räägi, raha teeb pidevalt peavalu ja mujalt valutab millegipärast ka. Öeldakse, et aeg on selline.. Aga see pole nii, me töötme ennast üles ja siis alles hakkame elama. Kuid siis on juba hilja.. Naine ei tahagi kogu maailma, tema tahab ainult ühte kätt enda ümber. Üks kord öös, mitte kaks korda kuus! Ja lapsi tuleb hakata armastama juba ennem, kui nad sünnivad! Mitte pärast seda, kui nad kedagi meie hulgast isadepäeval ära unustavad.." 

M. Aunaste " Jäädes iseendaks"