Pole pikemalt jälle kirjutanud midagi....peamiselt ikka sellepärast, et ei suuda mõtteid koondada. Ehk siis teisisõnu on küll mõtteid palju, aga ühtegi pikemat mitte, kõik kuidagi sörgivad peast läbi ja läinud nad ongi. Ei jõua midagi kirja panna ja, kui jõuakski, siis ei oleks see eriti sisukas.
Endiselt võitlen masenduse ja väsimusega.....ma mingil tasandil isegi mõistan, et üks tekitab teist....aga kuidagi...pole tahtmist võidelda....kas alati peab võitlema? äkki võib vahel lihtsalt käega lüüa ja vaadata, kuhu asjad viivad?. Või peab ilmtingimata meil olema kontroll kõige üle 100% ajast? Mis siis juhtub, kui ükshetk pole enam kontrolli ja me oleme harjunud, et meil on alati, rõhutan ALATI, kontroll olnud. Siis arvatavasti ei oskaksi midagi teha enam. Kui inimene on alati harjunud käske täitma, siis ühel hetkel, kui ta on vaba, ei oskagi ta enam elada. Eks siis kontrolliga ole sama. Eks mingil määral ole see kaootilisus ka hea...kuigi ma hetkel ei suuda leida ühtegi head külge sellel...olen ma kindel, et nad on olemas.
Korteris plaanin remonti teha...või noh, põranda ära soojustada. Pole kindel, kas sellest väga palju saab olema, aga vähemalt kahju ei tohiks olla. Ja noh, see aitab mõtteid koondada muidugi.
Aga hetkel vist rohkem ei kirjutagi...kardan, et muidu tuleb kõik liiga kriitiline, või masendav...või mõlema segu.
Ehk vahepeal pressin veel mõne postituse endast välja, kui mitte, siis kirjutan alles, kui tõesti midagi peas liikuma hakkab või elus toimuma.
No comments:
Post a Comment