#4

..."Liigu pakiga tagasi Thor, kasutame plaan b'd" ütles pool-karjudes Clark kuuliderahe saatel. Nende algne plaan liikuda läbi linna edasi lennujaama poole, koos tüdrukuga polnud enam ilmselgelt võimalik. Nende ainuke võimalus oli liikuda tagasi sama rada pidi, mis nad sinna tulid. "Me oleme vist päris suures jamas" ütles naeratedes Mole vaadates Clarkile otsa. "Kuidas tüdrukuga on Thor, kas saame liikuda tagasi?" Küsis Clark. "Ma kinnitan teda enda külge ja tõstan langevarju ümber, minu käsu peale teete mulle katet" ütles pool küsival toonil Thor. "Anna ainult käsk" ütles Clark ja tegi paar lasku aknast välja. Mõne minuti möödudes oli vastaste laskmine jäänud vaiksemaks ja julgemad liikusid vaikselt maja suunas. "Mole, meil on vaja katet, kas Sa saad teha nii, et pärast meid ei jääks siin midagi alles?" "Loomulikult saab boss, aga mul on vaja kogu lõhkeainet siis" Vastas endiselt kerge naeratusega Mole. Clark ei olnud kindel, kas see naeratus oli adrenaliinist Mole'i näol või hirmu peitmiseks või siis mõlema koosluse tagajärjel. "Me oleme valmis, tehke katet minu märguande peale" Teatas see kord enesekindlalt Thor. "Kuidas Sul on lood? Kas oled valmis või vajad veel aega?" küsis Clark Mole'ilt. "Paar minutit veel boss, siis ei jää sellest kohast midagi alles, nagu poleks seda kunagi olemaski olnud, hullem, kui komeedi kokkupõrkel, roh.." "Ma sain juba aru" Katkestas Clark Mole'i ja piilus aknast välja. Vastased liikusid aina lähemale. Clark tegi moe pärast paar lasku nende suunas jälle, et vastased liiga ensekindlaks muutuks. Thor jõudis koos tüdrukuga alla korrusele. Tüdruk oli kinnitatud tema kõhule, tema olemine ei paistnud seal just kõige mugavam, kuid polnud muud varianti hetkel, Thor teadis, et välja jõudes ükskord, pole tal enam aega, et tüdrukut kinnitada. Nende plaan oli lihtne. Thor koos tüdrukuga hüppavad kaljult alla ning maanduvad langevarjuga vaikselt paadi juurde, samal ajal Clark ja Mole teevad neile katet üleval ningi järgnevad, õhus olles laseb Mole maja õhku, mis peaks andma neile heal juhul piisavalt aega, et jõuda nii kaugele, et vastased ei näeks neid enam. Nad vaatasid üksteisele otsa ning noogutasid, nad teadsid, et nende plaan on ohtlik ja muutuvaid faktoreid liiga palju, kuid neil polnud muud võimalust, läbi vastaste otse minna poleks neil õnnestunud, nad olid kõigest kolmekesti siiski. Pärast kolme enesekindlat noogutust kamandas Clarkil minna Thori ees ja veenduda, et vahepeal pole keegi hiilinud taha. Clark ise, aga jääb sinna ja üritab võita võimalikult palju aega. Nii hakkasidki Mole ja Thor tüdrukuga süles liikuma tagumise ukse juurde, nende õnneks oli seal kõik tühi. Clark samaaegselt viskas granaate aknast välja ja üritas ka sama aegselt tulistada. Vastased avasid jälle suure tule. Thor hüppas alla, Mole liikus Clarki suunas tagasi jooksusammul. Kõlasid plahvatused, vastased taganesid paar sammu, kuid lasud nende suunas ei vähenenud. Mole jooksis Clarkis ühe sammu võrra ette ja avas tule, Clark viskas samaaegselt enda viimase granaadi. "Mul on üks suitsugranaat kaasas, " ütles innukalt Mole lisades" Mis arvad?". "viska see taha siis, kui me sinna jooksma hakkame" karjus Clark. Nad mõlemad liikusid vaikselt taha tulistades korda mööda. Thor oli all selle ajaga juba paadi vette tagasi lükanud ja tüdruku endast lahti võtnud ning paati pannud. Mole keeras ringi ja viskas suitsugranaadi tagauksest välja. Samal hetkel tundis ta järsult valu enda vasakus jalas, ta kukkus. Clark vaatas Mole suunas, ta oli saanud pihta vasakusse jalga. "Meil läheb veidi aega Thor, varu kannatust" Ütles Clark raadiosaatjasse liikudes vaikselt Mole poole "seos see kinni ja tõuse püsti, me peame siit ära minema, kas Sa suudad käia?" Karjus üle kuulirahe Clark Mole'ile. "Jah boss, anna mulle üks minut, ma ausõna olen parem, ma oleks pidanud jälgima enda esist rohkem" ütles pettunud ja paanikas olev Mole. "Kõik on korras, tõuse lihtsalt püsti, liigume" ütles enesekindlalt Clark ja upitas Mole kraest püsti. Nad liikusid nüüd kalju suunas, mis oli paksult tossu täis, nad mõistsid, et see tegi olukorra veelgi ohtlikumaks, kuid neil polnud muud võimalust. "Kas sa saad joosta?" küsis Clark. Mole noogutas ning nad mõlemad jooksid läbi suitsu kalju suunas. Clark tegi valearvestuse ning lihtsalt kukkus kaljult alla, Mole hüppas aga õigeaegselt ära, nad mõlemad suutsid siiski teha langevarjud lahti ja alustada maandumist Thori poole. Õhus olles lasi Mole majja pandud lõhkeained õhku. Plahvatusest lendas üle kaljuserva erinevaid plastikutükke, puupilpaid ja klaasitükke. Üks klaasitükkidest lendas Mole langevarju külge ning tõmbas sellesse suure augu, mille tagajärjel hakkas Mole kaotama kõrgust suurel kiirusel. Ta prantsatas randa justkui kartulikott, Thor jooksis ta juurde. "Kas ta on elus?" küsis Clark. "Ma tunnen pulssi, aga ta on teadvuseta. Thor tõstis ta paati ning Clark maandus samaaegselt. Nad hakkasid sõitma tagasi saare poole, kus nad eelnevalt olid maandunud. Clark teatas peakontorile, et neile tuldaks järgi...