There are sentences I should just keep away from.

Täna siis üks nendest päevadest, kui ei suuda midagi teha, ei ole ei jõud, ei tahtmist, ei viitsimist. Mõte ei liigu nagu harjunud ja kõik kohad haiged ei millestki ja kuigi üritanud vastu hakata sellele kõigele tõsiselt, ei ole sellest sugugi kasu olnud. Täpselt selline tunne nagu peale pikka haigust, iga liigutus on piinarikas ja väsitav, kiiresti hakkab palav ja, kui olla liigutamata hakkab külm. VASTIK VASTIK VASTIK. Ja õhtul hakkas veel pea ka lõhkuma tõsiselt, ilmselgelt, kui hetkel lendaks mingi komeet minu suunas või midagi ja ma peaks enda elu päästmiseks liigutama ennast 1mm võrra....ei viitsiks ma seda teha. Istusin korraks arvuti taha ja ei viitsi isegi siit enam püsti tõusta, et voodisse pikali ära minna. Kirjutamsiega läks ka päris pikalt, ei suuda ei alustada, ei jooksutada kirjutamist. Iga sõna tuleb kuidagi vaevaliselt välja....tunne, et tunnen, kuidas iga sõna tuleb ajust välja ja liigub näppudeni, et need saaks omakorda selle klaviatuuriga kirja panna. KOHUTAV KOHUTAV KOHUTAV. Ühesõnaga ma nüüd pikali ära ja, kui kunagi jälle jaksama hakkan siis alustan järjejutuga edasi

Yeah, it's fine. We're just entering conceptual space. Imagine a banana, or anything curved, really. Actually don't, 'cause it's not curved or like a banana. [louder] Forget the banana!

Niisiis...ma olen nüüd üks 15 minutit jamanud tekiga, et ta oleks...just right..ja siis otsisin järgmised 15 minutit pealkirja teemale....teemale, mida tegelikult pole olemas....nii tüüpiline mina. Anyhow, kõige tähtsam kõigepealt...kuigi ma ei tea, mis kõige tähtsam on..kindlasti iga ühe jaoks on kõige tähtsam midagi erinevat siin...ANYHOW...vana järjejutt on...ajalugu, seda enam edasi ei hakka tulema, uuem, kus peategelane on Matt Smith, see hakkab millalgi lähitulevikus loodetavasti edasi ilmuma ja siis on kõik tore ja rõõmus ja roosa ja värki..Ja ma nüüd siis vahepeal kirjutan veel niisama muud jama ka siia, nagu hetkel...kuigi ei hakka lubadusi andma, et ma seda regulaarselt tegema hakkan...sest need lubadused siin blogis ei jää mul kuidagi pidama...ilmselgelt ma ei võta seda kõike kuigi tõsiselt..sest noh...nagu me kõik teame...on the internet nobody knows that you are a dog...eksole.

Nii, mis siis veel...Kuulasin vahepeal ühe huvitava ööülikooli loengu ära...mis oli nagu tõsiselt huvitav ja täpselt see..my cup of tea...ükspäev üritan sellest veidi lähemalt ja pikemalt kirjutada...ja hetkel mul hakkab nett jälle otsi andma, ehk siis ei kirjuta rohkem midagi täna

BB

INTROVERT-MEELELINE-MÕTLEJA-OTSUSTAJA(LSI – Loogilis-sensoorne introvert)

ÜLDINE ISELOOMUSTUS
ISTJ tüüp on tõsine inimene, kes saavutab edu keskendusvõime ja põhjalikkusega. Tänu oma eelistustele on praktiline ja loogiline, realistlik ning kordaarmastav, distsiplineeritud. Arenenud vastutustunne teeb temast igal pool usaldusväärse inimese, kes töötab visalt oma kohustuste ja ülesannete õigeaegse täitmise nimel. Kui ta näeb, et midagi olulist ja tähtsat tuleb korda ajada, teeb seda ka kohusetundest. Olles millelegi pühendunud, on teda raske araks teha või kõrvale juhtida. Meeldib, et kõik oleks selgelt välja öeldud. Ebamäärased asjad jätavad külmaks või tekitavad vastumeelsust. Austab fakte. Nende najal tahab kõike mõista, kõigest aru saada. Püüab igas olukorras jääda arukaks, rahulikuks ja tasakaalukaks. Olles väliselt rahulik vaatleb ta olukorda siiski elavate tunnetega oma kindla nurga all. Teda paneb liikuma kohusetunne ja ta tunneb oma vastutust partneri, laste, vanemate, sugulaste ning sõprade ees. Tegevused - sellised nagu töö, seks, raha ja kõik muu - tavaliselt sisalduvad tema toimingute nimekirjas. Kui edukad suhted pole nimekirja sattunud, siis neid lihtsalt ei teki. Kui aga nad on nimekirjas, võib arvestada, et ISTJ tüüp paneb end kõigest jõust maksma, et saavutada eesmärk.
ESMANE MULJE
ISTJ tüüp on täpne, vormis, värske ja alati õige igas situatsioonis. Ta riietub peenemaitseliselt ja väljendab täpselt oma mõtteid. Aeg-ajalt ta tundub olema liialt õige ja isegi avaldab muljet kui kriitiliselt häälestatud.
SUHTLEMINE
ISTJ tüüp kasutab oskuslikult sõnu ja võtab alati rõõmuga vastutuse enda peale saavutades kindlustunnet, et suhtlemine saab olema täpne ja efektiivne. Kui ta pole ettevaatlik, siis üritab lõpetada vestluse enneaegselt ja riskeerib muuta kõneluse "lahinguks kuni võiduni".
MIS ON ARMASTUS
Armastuse aluseks on kohustus- ning vastutustunne.
SEKS JA LÄHEDUS
ISTJ tüüp ei kiirusta oma tundeid avaldama. Ja kuigi tema tunded võivad olla väga ja väga sügavad, ei väljenda ta peaaegu mitte kunagi neid suuliselt. Füüsiline lähedus on tal planeeritud arvestades erinevate sugupoolte ootusi: kes peab alustama, kes ilmutab agressiivsust, kes võtab enda peale domineerivat rolli ja kes on üleval.
FINANTSID
ISTJ tüüp on maailma parim finantsist - raamatupidaja, arveametnik, brooker jne. Rahahoidjana ta käsutab raha suurepäraselt ja see pakub talle mõnu. Olles mõneti konservatiivne, on ta siiski aus oma rahalistes toimingutes.
KONFLIKT
ISTJ tüüp tavaliselt ei usalda sellist mõistet. Ainuke konflikt - kui keegi pole päri tema seisukohaga, mida ta peab õigeks. Vastavalt sellele konflikti lahendamine võib muutuda teise kallutamiseks oma poolele.
KOHUSTUSED
Tema sõna on tema jaoks seadus. Enda peale võetud kohustused seovad teda igaveseks ja ta ootab seda vastutasuks. Kui midagi on lubatud - sure, aga täida.
VANEMLIKKUS
ISTJ tüübi lipukiri: Kõigele peab olema koht ja kõik peab olema omal kohal: igale ühele oma roll ja igaüks oma rollis. Lapsed peavad käituma kui lapsed, emad kui emad, isad nagu isad. "Ärge rikkuge Jumala poolt loodud korda".
LEPINGUD
Sellised asjad tunduvad ISTJ tüübile üleliigsena, kuna tema ise ja kõik teised lihtsalt peavad täitma esialgseid lubadusi. Kui juba leping on vajalik, muutub ta seaduseks.
SUHETE LÕPETAMINE
ISTJ tüüp ei kiirusta lõpetama kohustusi kui ebameeldivad nad ka ei oleks. Kuid, kui ta leiab, et suhted tuleb katkestada, siis oleks teistel parem see omaks võtta kui paratamatus.
STRESS
Kui ISTJ tüübi oskus ehitada üles struktuure, millel tema arvates püsib ühiskond, ei taga talle vajalikku stabiilsuse ja kindluse taset, ta kannatab jõu languse pärast. Ületamatu stressi poolt esile kutsutud kramplikkus segab tal täitma kohustusi mis võimaldaksid talle olla ühiskonna täisväärtuslik liige. Olles jälitatav läbielamiste poolt võimalikest ebaõnnestumistest, ISTJ tüüp hakkab tugevdatud tähelepanuga uurima stressi esilekutsutavaid detaile. Tagajärjena ümbritsevate silmis näeb ta välja liiga nõudlikuna, ärritatuna, paindumatuna ja kannatamatuna. Kartes kindla süsteemi kokkuvarisemist ja kannatades hirmu all osutuda heidikus, ISTJ tüüp tunnetab end nii nagu temast oleksid väljapumbatud elujõud. Tekkinud ülekurnatust tugevdavad une ja söögiisu kaotus. Selliste ressursside kurnatuse juures ISTJ tüüp pole võimeline normaalselt töötama ning täitma oma kohustusi teiste suhtes. Rõhutus ja apaatia kasvab sellest et tema põhivajadused jäävad rahuldamata; sealjuures ümbritsevatega vastastiku mõistmise saavutamine osutuvad veelgi raskemateks.
KUTSESUUNDUMUS
ISTJ tüübil on meelelise taju (S) ja mõtlejatüübi (T) otsustusviis. See on tugeva reaalsustajuga isiksustüüp. Reaalsus tähendab seda tüüpi inimese jaoks midagi niisugust, millega saab meelte abil kontakteeruda - näha, kuulda, katsuda. Tema tähelepanu keskmes on faktid, mida peab probleemide lahendamisel objektiivselt (erapooletult), loogiliselt analüüsima, liikudes järjekindlalt, samm-sammult põhjuselt tagajärje suunas. Oskuste hulgas peaksid aukohal olema tehnilised oskused selle sõna laiemas tähenduses. Seega ISTJ isikutüübiga sobib hästi kokku realistlik kutsesuundumus. Sobivad järgmised valdkonnad: tootmine, ehitus, side, transport, militaaralad, samuti äri- ja juhtimisala, pangandus, rakenduslikud teadusvaldkonnad.
USA-s asuva psühholoogiliste tüüpide kasutamise keskuse andmetel on antud tüübi esindajate seas iseloomulikemateks elukutseteks administraatorid ja mänedžerid (kool, tööstus, meditsiin), stomatoloogid, politseinikud ja uurijad, revidendid ja rahandusinspektorid, sõjaväelased.
PÕHIVÄÄRTUS
Kord ja süsteem.

ISTJ TÜÜBI ESINDAJATE SEAS POPULAARSEMAD ELUKUTSED:  
ÄRI
– administraator
– raamatupidaja
– audiitor
– mänedžer/inspektor
– ekspert, analüütik
– kindlustusagent

RIIGITEENISTUS
– rahandusinspektor
– sõjaväelane
– politseinik
– uurija
– teenistuja kinnipidamisasutuses
– kohtusekretär

RAHANDUS
– revident
– kindlustusspetsialist
– maksuinspektor
– börsimaakler
– krediidipoliitika spetsialist

HARIDUS
– koolidirektor
– õpetaja (matemaatika, füüsika, keemia)
– raamatukoguhoidja
– administraator

MEDITSIIN
– kirurg (üldkirurgia)
– stomatoloog
– veterinaararst
– vanemõde
– farmakoloog
– laborant

TEHNIKA
– elektrotehnik
– insener
– mehaanik
– programmeerija


ORGANISATSIOONIDES
ISTJ tüüp on konkreetse töö hea organiseerija. Peamine rahulolu, mille ta oma tegevuses saab, on seotud valmistoodangu väljalaskmisega, oma tööpanuse tulemuse nägemisega. Püüab luua uusi ja säilitada stabiilseid, kindlaid, kogemuse põhjal kontrollituid korraldus- ja juhtimissüsteeme. Toimingutes on otsustus- ja järjekindel, talle meeldib kõiges kord ja järjekindlus. On mõnes mõttes pedantlik, ilmutab nõrkust normatiivide, reglementide ja plaanide koostamise suhtes, kontrollib nende teostamise täpsust. Enda töös järjekindel ja tasane, talle ei meeldi ootamatud kõrvalekalded ja eksimused, elab neid raskelt üle. Selline tüüp on asendamatu suurt täpsust nõudval tööl. Ta on võimeline käsitlema, tajuma ja meelde jätma rohkesti detaile. Talle ei meeldi töö situatsioonides, kus esineb infopuudus. Organisatsioonides hindab traditsioone ja loobub neist raskustega vaid siis, kui nende mittevastavus tegelikkusele on ilmne. Poolehoid kogemuste, traditsioonide ja plaanipärasuse suhtes loob ISTJ tüübile samaaegselt ka omakorda probleeme. Usaldades oma kogemust ta võib märkamata jätta uusi võimalusi. Paljudel juhtudel osutub see inimtüüp muudatuste põhiliseks vastaseks. Järgnedes reglementidele võib ISTJ tüüp väga negatiivselt reageerida inimestele, kellel puudub kalduvus töötada "reeglite järgi" ja ta ei mõista, kuidas sellist tööd ei võeta kui iseenesest mõistetavalt. Tema otsustusvõime ja järjekindlus võivad tekitada teravaid konflikte ja suhete halvenemist inimeste vahel. "Kaotab pea" suure ebamäärasuse situatsioonides ja pole alati riskivalmis.

ISTJ TÜÜBI TUGEVAD KÜLJED:
– mõtete ja toimingute loogilisus;
– vastutustundlikkus;
– eesmärgipärasus, visadus.


ISTJ TÜÜBI NÕRGAD KÜLJED:
– kalduvus stereotüüpidele;
– potentsiaalsete muutuste halb nägemine;
– käitumise järsud muutused suhtlemises inimestega – viisakusest
   jõhkruseni.


SOOVITUSED ENESEARENDAMISEKS:
– olukordade hindamisel püüa silmas pidada mitte ainult olevikureaalsusi
   vaid ka tulevikuvõimalusi;
– püüa käia mitte üksnes mööda sissetallatud rada vaid proovi teha
   midagi ka omamoodi;
– püüa enam arvestada inimfaktorit, subjektiivseid tegureid ja
   asjaolusid, mis sõltuvad teistest inimestest;
– püüa olla kannatlik nendega, kes ei taha teha ainult nii nagu peab
   nagu on kombeks vaid tahavad katsetada ja proovida midagi uut.

 EDUKA SUHTLEMISE KÄSUD ISTJ TÜÜBILE  
Kui Teie partner on EKSTRAVERT
Nõudke oma partnerilt rahu ja vabadust. Püüelge otsekohesusele ja väljendusrikkusele. Ärge kartke tõsta häält, et Te oleksite ära kuulatud ja mõistetud. Paluge veidi vaikida ja Teid ära kuulata. Püüdke välja öelda esimesed pähe tulnud mõtted, ilma pikemalt mõtlemata. Kohustage end jagama oma mõtteid, isegi kui Teil tuleb neid esialgu paberile kirja panna.

Kui Teie partner on INTROVERT
Võidelge enesesse suletusega, öeldes välja ka siis kui see tundub olevat kohmakas. Avaldage arvamust valjult aga mitte omaette. Olge rõõmsad vaikuse üle, hinnake partneri territooriumi ja armastage partnerit süvenenud vaatluste pärast. Püüdke rääkida olemusest. Peamine, ärge üritage vältida konflikti vaikimise abil. Leppige kokku koos leida lahenduse probleemi üle, aga ärge jahvatage seda ükshaaval.
Arvestage, et Teie partnerile on konflikt mitte vähem stress, kui Teie jaoks.

Teie Kui Teie partner on MEELELISE TAJUGA
Õppige esitama konkreetseid probleeme üldsõnaliselt. Jagage omavahel unistusi. Püüdke hoida teineteist eemal öeldu tähttähelisest tajumisest.
Ärge koormake teineteist faktidega ja üksikasjadega. Kui vaidlete detailide pärast, peatuge ja kontrollige, kuivõrd täpset te olete, enne kui jätkata vaidlust. Püüdke mõista selle toimet ja tagajärgi, millest te räägite.

Kui Teie partner on INTUITIIVNE
Ärge unustage, et kõik mida räägite, Teie partner leiab niikuinii viisi, kuidas mõista kõike teisiti. Kontrollige mõttest arusaamist, et rahulduda öelduga. Ärge unustage, et Teie partneril on iseloomulik anda üldist vastust Teie konkreetsele küsimusele. Ärge võimaldage partneril eemalduda konkreetsest teemast. Üritage mõista räägitu tagajärge ja mõtet. Vältige laskumast detailidesse niivõrd, et kaoks üldpildi nägemine.

Kui Teie partner on MÕTLEJA
Ärge unustage, et igal ühel teist on tunded. Püüdke nendega arvestada suhtlemisel. Ärge püüdke muuta teie vestlust võistlemiseks. Kõrvaliste juuresolekul ärge unustage seda, kuidas nad võivad tajuda, mida kuulavad. Teadke, millal tuleb lõpetada analüüsimine ja võistlemine.
Tunnistage, et teil mõlemal on emotsioonid ja teie vaidlus võib viia solvamiseni. Midagi hirmsat kaotatud vaidluses pole. Elu läheb edasi.

Kui Teie partner on TUNDEINIMENE
Tehke komplimente ilma tagamõtteta, mis Teile see ka ei tähendaks, või kui Teile nii rohkem meeldib, saatke sedel. Pidage meeles, kui Teie partner tõstatab üles mingi küsimuse, vajab ta tõenäoliselt Teie toetust, aga mitte analüüsi. Pidage meeles, et palju Teie öeldust võib olla tajutud kui isiklik solvamine, isegi siis kui Te seda ei soovinud. Üritage aeg-ajalt vabandada ja pole midagi hirmsat selles, et Te ütlete "vabandust", kui Teil tekib selleks soov. Püüdke ilmutada oma inimlikke omadusi konflikti käigus.

Kui Teie partner on OTSUSTAJA
Konflikte planeerida on võimatu, kuid nende lahendamine - võimalik. Määrake probleemide ring ja siis määrake aeg nende vaatlemiseks.
Kui küsimus pole veel lahendatud, ärge väitke vastupidist vaid selle nimel, et muuta situatsiooni enam kindlaksmääratuks. Aeg-ajalt andke järele, isegi teades, et Teil on õigus. Üritage arutleda küsimust selle asemel, et kohe anda sellele vastus või soovitada midagi. Pidage meeles, et Te pole võimeline kõike kontrollima.

Kui Teie partner on KOHANEJA
Võimaldage partneril uurida probleemi lahenduse erinevaid variante. Püüdke lahendada konflikt positiivselt, aga mitte selle nimel, et võita vaidlus. Aidake partnerit keskenduda millelegi ühele. Vältige partneri nurka surumist. Kujundlikult öeldes, andke talle liikumisvabadus. Aidake omal partneril mõista mida Te ei soovi, andes endale aru sellest, et ülejäänuga võiksite leppida. Hinnake oma partneri võimet leida alternatiive. Ärge kartke neid vaadelda.

Everybody deserves to die, as far as someone is concerned, that's human nature

Pole pikemat aega midagi kirjutanud jälle, pole kuidagi mahti olnud ja noh, pole ka väga palju millest kirjutada ka olnud. Ja noh, ega nüüdki väga millest kirjutada ole, aga samas väikseid asju on veidi toimunud ja noh, võiks ju blogi otstarveliselt kasutada ja kirjutada siis jälle endast natukene.
Niisiis...jätkuvalt käin ülikoolis, taas hakkab lõppema esimene aasta, hetkel plaan lausa samal alal jätkata. Tundub huvitav olevat ja seltskond on mõnusalt muhe. Paar asja küll veel tegemata, aga ei tohiks midagi väga hullu olla. Autokooli pole endiselt veel lõpetanud...pole lihtsalt enam viitsimist tegeleda sellega....lihtsalt pole viitsimist.
Aga noh, viimasel ajal ongi viitsimisest tõsiselt vajaka olnud. Lihtsalt ei viitsi enam mitte midagi teha...ei taha midagi teha. Isegi puhkus ei muuda enam asja. Ja noh, peavalud pole ka asja paremaks teinud. Viimasel ajal küll õnneks on nad haruldastemaks muutunud, kuid selle eest on nende intensiivsus suurenenud kordades. Ehk siis maakeeli öeldes, kui mul pea hakkab valutama, siis ma kasutu. Ma ei saa siis ei istuda, ei astuda, ei lamada, ei seista. Minu terve eksistents muutub vastupidavusttestiks. Kui nüüd aus olla, siis selline.....väiksem peavalu, kuid pikaaegsem ei olnud pooltki nii jube...see lihtsalt muutus ajapikku kuidagi taustamüraks, mida ma suutsin eirata ja elada suhteliselt normaalselt edasi. Nüüd aga...just kui halvatud. Ma ei taha väita, et see kõige hullem valu....kaugel sellest, aga see on kuidagi selline....masendav...selline, mis võtab kogu tahte ära. Ma ei oska seda hästi seletada....See on selline valu, mis paneb mõtlema, kas sellega koos eksisteerimine kvalifitseerub ikka eksisteerimise alla või on see lihtsalt piinlemine.
Kes siis veel ei tea, hakkasin hommikuti trenni jälle tegema ja vahelduva eduga isegi paar korda jooksmas käinud ja kõik läks hästi kuni...viimase paari nädalani. Õlg hakkas kõigepealt endast tundma andma....ja noh, ma tegelikult arvestasin sellega kohe, et kui ma pinget hakkan tõstma, siis õlg hakkab valutama...igat loogiline, kui ikka arstitädi ütleb, et paremale õlale ei tohi mitte mingit pinget avaldada....siis ta ei ütle seda lambist, aga noh, mina olen mina ja ei kuula eriti neid. Seega jätkasin trenni tegemist, siis hakkas vaikselt kõik muu ka valutama ja nüüd see nädal otsustasin siis, et lasen organismil puhata ja ei ole trenni teinud...nüüd siis creepy part on see, et ikkagist kõik kohad on haiged, hullemad kui varem. Umbes selline tunne on, et on palavik...kõik kohad nagu haiged. Jäin kuidagi järsult vanaks selline tunne. Iga viimne kui lihas, iga viimne liiges...selline tunne, et organism otsustas minu vastu tööle hakata ja lihtsalt vaikselt hakkab välja lülituma....
Aga see kõik ei morjenda mind kuidagi nii palju, kui peaks. Ja ma ei teagi, mis selle põhjus on. Aga noh, ma tean nii palju, et ma hakkan inimesi eemale tõukama kuniks ise selgusele jõuan, mis minuga toimub ja, kui tõsine see on. Ma tean, et see on mul mingi sisseehitatud mehhanism, mis hakkab alati tööle, kui minuga midagi võib juhtuda. Ma arvan, et see seotud sellega, et ma vihkan, kui inimesed muretsevad minu pärast või, mis veel hullem, on kurvad minu pärast. Ja loogika ütleb, et inimese pärast, kes kauge või võõras või lihtsalt inimese, kellest ei hooli, ei muretseta ja ei kurvastata.
Aga noh, samas ma mõistan, et ma ei saa lihtsalt niisama kaduda, kuigi vahel väga tahaks, aga ei saa...sest see teeks lähedastele haiget....Ja kahjuks või õnneks on siin maailmas inimesi, kelle heaolu on mulle palju tähtsam, kui minu enda oma......njh, kuidagi masendav post tuli jälle...sellepärast ma neid nii tihti ei kirjutagi....ja nüüd mul tunne, et ma räägin iseendaga ja hulluks läinud juba...wiiiiiiiiiiiiiii

Last night I was Cat Stevens. I rocked.

Niisis, alustasin...järjejutuga...kuigi ta pole päris järjejutt...ma ise ka ei tea, mille alla seda kvalifitseerida. Igaljuhul kõiksugune kriitika on teretulnud ja hetke seisuga tuleb järgmine osa välja järgmise nädala pühapäevaks.....ja ma kaotasin mõttelõnga ära....so here is a kitten for you all

Things fall down. People look up. And when it rains, it pours

Niisiis....eeee...tähendab...nagu....et....köhh-köhh....ma arvan, et....eeee....ma ei oska midagi kirjutada kohe..."The first question! The question that must never be answered! Hidden in plain sight! The question you've been running from all your life! Doctor Who? Doctor Who? Doc — tor — Who?!"...täna kahtlane tuju...tahaks nagu midagi väga teha ja ei taha kohe midagi üldse teha...olen ärevil ja laisk korraga...laisk on ehk vale sõna hetkel....ükskõikne, palju parem sõna, seletab paremini antud olukorda. Olukord....pigem olemus...jah...ehk siis nendele, kes ei suuda asju ise peas kokku panna: tunnen ennast hetkel ärevil ja samas ükskõiksena. Mulle ei meeldi selline seisund, kuidagi hästi kohmakas tunne tekib. Aga noh...positiivne see, et peavalu hakkab vist ära minema....hetkel peaaegu, et ei olegi tunda teist. Vähemalt ma loodan, et see nii, mitte ma pole sellega lihtsalt harjunud. Aga noh, eks varsti arstile ja näis siis, mida tark doktori härra ütleb....oli vist härra.
Nii...aga....mis vahepeal siis toimunud.... Käisin ühe maailma kõige armsama ja lahedama tüdrukuga uisutamas, igati tore oli, mis siis, et jäässe läksime. Kui Sa juhtud lugema seda, siis oled meeletutl kallis mulle :)

If its time to go, remember what you're leaving. Remember the best. My friends have always been the best of me

Käisin täna arstil...ei saanud eriti targemaks, saadeti neuroloogi juurde...arst nägi suht murelik välja, mis pole eriti julgustav. Kirjutas silmale mingeid tilku. Need on valu, paistetuse, punetuse ja sügeluse vastu....nende kõrvalmõjud on valu, paistetus, punetus ja sügelus....ehk siis....kui midagi ei juhtu siis mul on kas kõrvalmõjud ja tegelikult ma juba terve või siis pole nad midagi teinud ja ma ikka veel haige...pea valutab 8 päev....rekordini veel aega, aga päris väsitav on see siiski...ehk Tallinna arstid suudavad ravi leiutada mulle?
Arsti juures istudes(umbes pool päeva) nägin ühte väikest tüdrukut....ta oli nii armas ja lahe, mul tekkis kohe isadushoog. Kuid siis mul jõudis kohale, et ma vaatan väikest tüdrukut kohtlase naeratusega ja mul tekkis pervo tunne ja siis valdas mind vanaduse tunne. Ehk siis rõõm oli üürike ja kukkumine kõrge...
Kellale ei saanud ikka veel patareid, lihtsalt pole vist saatus enam seda käekella kanda, aga käekell on minu osa...ei oska lihtsalt ilma selleta
Ja siis veel nii palju, et "Top Songs" hakkab nüüd uuenema iga nädal vastavalt sellele, mida minu player näitab kõige rohkem kuulatud olevat.
Aaaa...tegin täna šokolaadi muffleneid ka, jäätisetopside sisse, päris head tulid isegi, täitsa rahule jäin.

Do me a favor... don't scratch the wall, because, trust me, you're not going to like what happens

Pea valutab kuues päev järjest....või noh...enam-vähem järjest. Eile oli õnneks vahepeal paus....on olemas inimesi, kes suudavad mult isegi peavalu ära võtta.
Vedeleda diivanil, vaadata youtube'ist uusi treilereid, neist mitte aru saada ja naerda kõige üle....ja loomulikult süüdi selles kõiges olid pannkoogid...ülepann-koogid....üle-pannkoogid....ei suutnudki me seda otsustada.
Nii vähe ongi inimesel õnneks ja rahuks vaja :)

I'm Jim Morrison, I'm Dead

Pole pikemalt jälle kirjutanud midagi....peamiselt ikka sellepärast, et ei suuda mõtteid koondada. Ehk siis teisisõnu on küll mõtteid palju, aga ühtegi pikemat mitte, kõik kuidagi sörgivad peast läbi ja läinud nad ongi. Ei jõua midagi kirja panna ja, kui jõuakski, siis ei oleks see eriti sisukas.
Endiselt võitlen masenduse ja väsimusega.....ma mingil tasandil isegi mõistan, et üks tekitab teist....aga kuidagi...pole tahtmist võidelda....kas alati peab võitlema? äkki võib vahel lihtsalt käega lüüa ja vaadata, kuhu asjad viivad?. Või peab ilmtingimata meil olema kontroll kõige üle 100% ajast? Mis siis juhtub, kui ükshetk pole enam kontrolli ja me oleme harjunud, et meil on alati, rõhutan ALATI, kontroll olnud. Siis arvatavasti ei oskaksi midagi teha enam. Kui inimene on alati harjunud käske täitma, siis ühel hetkel, kui ta on vaba, ei oskagi ta enam elada. Eks siis kontrolliga ole sama. Eks mingil määral ole see kaootilisus ka hea...kuigi ma hetkel ei suuda leida ühtegi head külge sellel...olen ma kindel, et nad on olemas.
Korteris plaanin remonti teha...või noh, põranda ära soojustada. Pole kindel, kas sellest väga palju saab olema, aga vähemalt kahju ei tohiks olla. Ja noh, see aitab mõtteid koondada muidugi.
Aga hetkel vist rohkem ei kirjutagi...kardan, et muidu tuleb kõik liiga kriitiline, või masendav...või mõlema segu.
Ehk vahepeal pressin veel mõne postituse endast välja, kui mitte, siis kirjutan alles, kui tõesti midagi peas liikuma hakkab või elus toimuma.

Days go by and still I think of You

Niisiis....olen lõpuks 21....see kõlab nagu ma oleks seda oodanud, aga tegelikult see pole nii. See asi, millele ma väga suurt tähelepanu polegi osutanud, ainuke tähelepanu, mis sellele minu poolt on tulnud, on tingitud teistest, kes meenutasid mulle seda pidevalt. Siiani pole väga edukalt läinud, see uus vanuse number, algas juba halvava kõhuvaluga ja järgmiste päevadega tuli ka miljon vigastust enda kohmetusest ja tagatipuks oleks ükspäev veel MUPOlt trahvi ka saanud, sest sõitsin ilma piletita....mulle ei meeldi need wannabe ninja kilpkonnad siin Tallinnas...
Täna olen lausa tegelenud enamus päevast õppimisega. Nii kaua, kui loen asju, siis saan neist aru, aga ma päris kindel, et homsel eksamil ei oska ikkagist tuhkagi. Tuleb lihtsalt meelde, et ma lugesin midagi, kuskil kauges minevikus, aga mida ma lugesin....see jääb saladuseks.
Sünnipäeval tulin Tallinna, et ühe väga kalli inimesega kokku saada, aga Tallinna jõudes selgus, et Tema oli tegelikult Rakveres....ilmselgelt on saatus meie vastu, aga noh, mina hakkan saatusele vastu. Harjunud peaga seintest läbis jooksma.
Tegin täna veel suure nimekirja, mida kõike korterisse vaja veel......masendav ikka, palju asju tuli.
Autokool hakkab õnneks vaikselt otsa saama, kui ma õigesti arvutasin, siis on veel neli tundi jäänud ja neljas tund peaks olema eksam. Saaks lõpuks selle kaelast ära, oleks juba päris palju lihtsam :). Peale seda jääb muidu ARK, libedasõit ja auto leidmine...how hard can it be?
Ostsime sõbraga koos endale Call Of Duty: Modern Warfare 3 ükspäev, ja paar päeva hiljem avastasin selle pildi...tundub isegi õige olevat...või noh, ei paneks imestama eritiMis veel....hmmm...Olen leidnud ühe täiega laheda tüdruku, kellega saab öö läbi msn-nis rääkida ei millestki. Ja kes vahepeal väidab, et ma aitan tal õppida...enda arvates küll rohkem segan...aga mida mina ka tean?
Aga üldine seis on selline, et ma endiselt ei salli anatoomiat ja mul endiselt pole eriti vabaega. Ja kui uut tunniplaani vaadata, siis seda vaba aega eriti palju ei saagi tulevikus olema...ilmselgelt põhjus, et saada autokool veelgi rutem läbi.

What if the storm ends and I don't see you?

Otsustasin, et vahelduseks võiks ise ka kirjutada midagi, mitte ainult panna üles huvitavaid asju netist, videosi ja pilte ja üldse igasugu jama.
Viimasel ajal kuidagi nii palju juhtunud, palju muutunud ja palju avastanud. Üle päris pika pika aja tunnen, et olen tõsiselt väsinud...tunnen, et ei viitsi enam kohe üldse ennast liigutada, ometi sunnin ennast siiski liigutama ja käituma nagu kõik oleks endine...nagu oleksin endiselt puhanud ja värske ja rahul kõigega. Ei....nii masendavalt ei tohi alustada...peab midagi rõõmsamat kirjutama...
Kõige suurem uudis on vast see, et ma olen nüüd korteri omanik...enam ei üüri Tallinnas korterit. Mõnes mõttes on muidugi kahju vanast üüri-korterist...oli täpselt Viru Keskuse juures ja TLÜ vahel...kõik oli nii mõnusalt lähedal...CCPlaza ka veel....korter ise oli küll ilus ja puha...aga vajas juba vaikselt remonti, ja mina loomulikult ei saanud seda teha, sest see polnud minu korter....migni mõtlemise värk, mida ma ei oska hästi seletada. Nüüd aga olen Kristiine juures....ei meeldi see pood mulle, kohe üldse ei istu. Ma ei leia sealt midagi ja ekslen kahtlaselt....vahepeal turvamehed hakkavad mind jällitama, siis peidan ennast riiulite vahele ja mängin nendenga peitust...et neil ka ikka tööpäev lõbusam oleks. Keegi ei mõtle vaestele turvameestele, kes peavad päev läbi vaatama, kuidas inimesed shoppavad...enam-vähem sama lõbus kui vaadata, kuidas värv kuivab. Anyhow, uue korteriga päris rahul, maja ise näeb välja nagu teda poleks esimesest maailmasõjast saati remonditud...ja trepikoda haiseb keldri järgi...kuid korter on ilus, soe, hubane, armas...minu oma. Vaikselt olen mööblit ka sinna sisse saanud ja remontinud seda ka veidi(pooled asjad olen ka ise ära lõhkunud, aga see selleks).
Selle korteriga olid päris suured jamad, mingi kena-neiu-üürnik oli sees, kes ei tahnud kuidagi välja kolida ja omanik ei tahnud müüa, kui kena-neiu-üürnik sealt välja peab kolima...kuid lõpuks see kena-neiu-üürnik vihastas isegi müüja välja ja korter müüdi siiski ära...siis oli jama diivaniga....ja jamad vana korteri ära andmisega(raha asjus). Kogu selle jamaga läks üle kolme kuu....kolm kuud jutti pidevat närvisöömist ja juriidikat....ma olen õnnelik, et juurasse ei läinud. Kuigi ma mõistan seda ja tunnen ennast mingil määral isegi koduselt selle kõige seas, kuid siiski ei jaksaks seal päevast päeva olla...oleks sama nagu nagu mataga, ma küll oskan arvutada ja suudan päris keerulisi ülesandeid lahendada, kuid läheks hulluks, kui peaks seda päevast-päeva tegema.
Lisaks sellele olen ülikoolis endiselt. Enam küll mitte sotsioloogias vaid pedagoogikas. Seltskond on meil lahe, nalja saab palju ja inimesed sõbralikud...enam-vähem. Eriala vahetusega suht rahul, kuigi ma mõistan, et sotsioloog kõlab palju lahedamalt ja noh, ala on ise ka päris lahe, aga tegelik töö on igav....sotsioloog on põgimõtteliselt ülemõtlev statistik. Hetkel loodan saada ühiskonna ja ajaloo õpetajaks...või noh, loodan seda haridust saada, mida ma teha tahan, pole veel päris kindel.
Hakkasin autokoolis ka edasi käima. Vahepeal on tehtud seal mln muudatust ja mul tuli mln tundi juurde....vahetasin instruktroi ka ära...igat rahul sellegagi. Selline noorem noormees, kes meenutab rohkem sellist...sõpra, kui instruktorit. Viskab vahepeal kilde ja lollitab, aga samas suudab hästi seletada kõike....kui ma vaid aru saaks, mida ta seletab. Aga noh, kiidab mind, et sõit enam-vähem selge...järelikult pole hullu.
See kõik ja nii mõnigi inimene veel on muutnud mu väsinuks....kurnatuks...elujõuetuks, kuigi ma igati rahul, et raske töö toob vaikselt vilja, kuid ilmselgelt pole ma loodud raske töö jaoks. Sest kohe vägisi ei viitsi enam..tahaks paar päeva lihtsalt ära olla, kõigest ja kõigist eemal....ja siis tahaks tagasi tulla ja näha kalleid inimesi ja nendega aega veeta ja peale seda ehk suudaks jälle edasi töötada...aga ei, ei saa seda endale lubada....terve kuu on õppesõidud ja eksamid läbisegi, ja peale seda hakkavad loengud jälle ja kõige selle juures pean suutma veel korteri koduks teha. Ja loomulikult ei tahaks ma ka inimestega suhtlemist lõpetada....poleks minu moodi lihtsalt. Seega arvatavasti millalgi lähitulevikus oodata aega, kui tuleb silme ette üks suur "Fuck it!" jälle ja saadan kõik pikalt...the storm is coming....and if you will not be there after the storm I will be a broken man...