Alustasin selle blogiga tegelikult ju, et kirjutada enda mõtteid, või siiski pigem abiks mõtlemisele. Kirjalikult mõeldes jõuab siiski reeglina mingigile järeldusele, kuid mitte alati. Mõnikord võib sattuda veelgi suuremasse segadusse ja tekitada endale tuhenadeid uusi küsimusi. Filosoofia õpetab meile, et küsimused on head asjad, tänu nendele me mõtleme ja areneb intelektuaalselt edasi, kuid ometigi küsimused, kui sellised lihtinimesi ei rahulda, tahetakse siiski rohkem vastuseid.
Sain siis lõpuks blogile ka pealkirja pandud "God is a social reflex"(Jumal on sotsiaalne refleks). Selle on öelnud vene teadlane Pavlov, kes vabal ajal piinas koeri. Ta ei teinud seda muidugi lihtsalt lõbust, vaid siiski teaduslikul eesmärgil...vähemalt ma siiralt loodan nii. Anyhow...mind jäi kuidagi kummitama see lause...Jumal on sotsiaalne refleks....Sest tegelikult ju nii ongi. Inimese loomuses on millesegi uskuda, lastena me usume oma vanemaid, kui nad väidaks, et kõik linnud muutuvad öösiti draakoniteks ja jahivad lennukeid, me usuks seda, me istuks öö läbi üleval, et seda näha, kuigi suuremaks saades me mõistaks, et see on täielik nonsenss. Koolis me usume õpetajaid, kuigi seal meid õpetatakse küsitlema kõike, kuigi tundub, et paljud unustavad selle. Loetakse lehest, et 21 detsember 2012 tuleb maailma lõpp, sest maiad ennustasid nii, ja usutakse seda, võetakse seda täitsa tõsiselt. Alles hiljuti üks noormees näitas Justin Bieberi kalendrit, mis lõppeb 30. detsembriga...mitte 31. vaid just 30. , sellest võiks järeldada, et maailmalõpp tuleb hoopis 30. detsembil 2012, sest siis saab see kalender läbi. Ülikoolis õpetatakse meid veelgi rohkem küsitlema kõike ja siis meid lastakse suurde, laia maailma, kus me peaksime teoreetiliselt ise hakkama saama, kus me peaksime ise oma tarkust uuendama ja parandama ja täiendama, paljud seda teevad on muidugi juba teine teema. Ja see ongi koht, kus tekib inimesel olukord, kui pole kedagi uskuda, pole kedagi, kes suudaks kõike ära põhjendada, pole kedagi, kes ütleks miks on asjad just nii, mitte teistpidi. Loomulikult paljud pöörduvad siis usu poole, olgu selleks siis islami usk, kristlus, hinduism, budism, zenism, judaism jne. Ma muidugi mõistan neid inimesi, sest teaduslik teooria pole ka nii võrd usutav...nagu ütles Dylan Moran: "BANG! *monkey sounds* "Honey I'm home!..It’s much more interesting if you reverse the order. "(Pauh! *ahvi häälitsused* "Kallis, ma olen kodus!" See on palju huvitavam, kui muuta järjekorda). ...Muidugi on siis ka neid, kes kasutavad "Pascali kihlvedu" ehk siis, kui Jumalat ei ole olemas, siis temasse uskumine ei ole nii suur kahju, kui teda mitte uskuda ja ta oleks olemas. Ma olen päris kindel, et ta pidas silmas siin kristlust, aga mõne teise usuga oleks kahju näiteks palju suurem. Samuti Jumalasse uskumine peab siiras olema Piibli järgi, ehks siis teoreetilsielt see teooria ei tohiks töödata.
Väidetavalt on kõige rohkem usklike füüsikute seas, mis tundub uskumatu...vähemalt minule. Aga põhjenduseks tuuakse selle, et kui bioloogid avastavad midagi ja nad ei oska seda seletada, siis nad annavad selle ülesande keemikutele ja reeglina nemad suudavad selle avastuse lahti seletada, kui nüüd aga keemikud midagi avastavad ja ei oska seda seletada, annavad nad selle edasi füüsikutele, kes reeglina ka leiavad seletuse sellele, nüüd kui füüsikud avastavad midagi ja nad ei oska seda seletada, siis neil pole enam kellelegi seda edasi deligeerida, siis muud ei jäägi üle, kui öelda, et see on Jumala loodud.
Mina isiklikult ei välista Jumala, kui sellise eksistentsi, kuid ma ei usu kristliku Jumalat. Mis ei tähenda, et ma usuks mingi teise religiooni Jumalat, vaid pigem ma usun, et on olemas mingi edasi arenenum eksistents. Ma ei saa võtta suuremat osa maailmareligioone tõsiselt. Ma ei saa võtta kristlust tõsiselt, kui kirikute kõrvale paigaldatakse piksevardaid...see tähendab, et usutakse, et Jumal hävitab talle loodud pühakoda...ilmselgelt talle ei meeldi see pühakoda siis. Ma ei saa tõsiselt võtta islamit, kui suurem osa uskujatest ei tea ise ka, mida nad usuvad, pühasõda ei tohiks alustada nii kergekäeliselt, nagu äärmuslased seda tegid. Kui siiani vaieldakse, kas ikka paradiisis saab 72 neitsit(viimati pakuti, et neitsi asemel võib olla rosinat). Ma ei saa tõsiselt võtta Jehoova tunnistajaid, kui nad väitsid mulle, et esimene piibel oli kirjutatud ladina keeles. Ma ei saa tõsiselt võtta budismi, kui nii paljud liituvad sellega lihtsalt moe pärast. Ma ei saa võtta tõsiselt judaismi, kui nad väidavad, et siga on kõige mustem loom maailmas(küsiga ükskõik, millise zooloogi käest, siga on üks puhtamaid loomi). Ja muidugi kui süvendeda kristluse enda sisse ja arutada neid tuhandeid uske, milleks see jaguneb, kus kõik usuvad ühte ja seda sama Jumalat ja tunnistavad Jeesust, kui prohvetit, aga vaidlevad vastu sellele, mida Jumal tahab, et me teeks. Kõige geniaalsem vahe vast on katoliiklastel ja protestantidel, ainuke vahe nendel kahel usul, on mitu peatükki peaks olema piiblis. viimased väidavad, et neid peatükke on 2 vähem.
Muidugi peaks vist mainima, et see ei ole mõeldud kellelegi solvanguna, vaid see kõik on lihtsalt minu arvamus, kui kellelgi on tunne, et see on kuidagi antireligioone, siis see on sellepärast, et see ongi nii.
Lõpetuseks minu lemmik koht Piiblist. Jumal lõi Aadama ja Eva, nad olid ainukesed inimesed Maa peal. Nad said kolm poega, kes suureks kasvades läksid lähimasse külla naist võtma.
No comments:
Post a Comment